Pööningu vahelae soojustus: mitu sentimeetrit villa on vaja

Lühike vastus: 16 cm raudbetoonvahelagi kütmata pööningu all vajab 14 cm mineraalvilla (λD 0,036), et viia U 0,24 W/(m²·K)-ni ja täita mandri-Horvaatia suurimat lubatud U = 0,25. Teoreetiliselt piisab 133 mm-st, kuid villa müüakse kindlates paksustes, seega valid järgmise suurema. Rannikul (U ≤ 0,30) piisab 120 mm-st ja energiarenoveerimise programmide rangema eesmärgi (U ≤ 0,20) jaoks on vaja 180 mm. Soojustuskalkulaator arvutab selle sinu vahelae kihtide põhjal. Need piirid pärinevad Horvaatia määrusest ja on näide – lubatud väärtus sõltub riigist, seega kontrolli oma riigi nõudeid.

Avaldatud:

Miks soojustada vahelage, mitte katust

Kui pööningut ei kasutata ega köeta, soojustatakse ülemise köetava korruse kohal olev vahelagi. Pind on katusest väiksem, sarikate vahel ei pea lõikama ja töö jaoks pole tellinguid vaja. Soojus tõuseb üles, seega on soojustamata vahelagi pööningu all üks maja suurimaid soojuskadusid.

Soojustuse kohal olev pööning jääb külmaks ja vajab tuulutust. Kui plaanid hiljem pööningu eluruumiks ehitada, soojustatakse vahelae asemel katus – sel juhul kasuta soojustuskalkulaatoris kaldkatuse valikut.

Millist U-väärtust nõuded ette näevad

See näide kasutab Horvaatia määrust. Lubatud U erineb riigiti (ja mõnikord piirkonna või kliimavööndi järgi) – kontrolli nõudeid, mis kehtivad seal, kus ehitad, ja sisesta selle väärtus kalkulaatorisse sihtväärtusena.

Horvaatia tehniline määrus energia ratsionaalse kasutamise ja hoonete soojuskaitse kohta sätestab lisa B tabelis 1 suurima lubatud soojusläbivuse U uutele hoonetele ja töödele olemasolevates hoonetes. Piir sõltub asukoha kõige külmema kuu keskmisest temperatuurist (θe,mj,min) ruumide puhul, mida köetakse 18 °C-ni või rohkem:

  • Energiarenoveerimise programmid sätestavad oma tehnilistes tingimustes kütmata pööningu all olevale vahelaele rangema U ≤ 0,20 sisemaal ja U ≤ 0,25 rannikul.
  • Sinu hoone puhul otsustavad projekt ja taotlusvooru tingimused; kalkulaator kontrollib ainult sisestatud sihtväärtust.
Elementθe,mj,min ≤ 3 °C (sisemaa)θe,mj,min > 3 °C (rannik)
Vahelagi pööningu all, lame- ja kaldkatus0,25 W/(m²·K)0,30 W/(m²·K)
Välissein, sein garaaži või pööningu poole0,30 W/(m²·K)0,45 W/(m²·K)

Kuidas paksust arvutada – samm-sammult

  • 1. Vali soojustuskalkulaatoris element „vahelagi kütmata ruumi poole“, kütmata ruum ülal.
  • 2. Sisesta olemasolevad kihid alt üles: 10 mm krohv ja 160 mm raudbetoonplaat.
  • 3. Lisa vill uue kihina ja sisesta deklareeritud λD toote toimivusdeklaratsioonist.
  • 4. Sisesta siht-U (nt 0,25) ja tootja pakutavad paksused, nt 100, 120, 140, 160, 180, 200 ja 240 mm.
  • 5. Kalkulaator annab teoreetilise paksuse, järgmise saadaoleva paksuse ning U enne ja pärast töid.

Näide: 80 m² vahelagi köetava korruse kohal

Ilma soojustuseta annavad kipskrohv ja betoonplaat U ≈ 3,39 W/(m²·K). Kui ruumides on 20 °C ja pööningul 0 °C, voolab läbi 80 m² vahelae umbes 5432 W. Tabel näitab sama konstruktsiooni villaga λD 0,036:

  • Siht 0,25 (sisemaa): teoreetiliselt 133 mm, ostad 140 mm, U 0,24.
  • Siht 0,30 (rannik): teoreetiliselt 109 mm, ostad 120 mm, U 0,28.
  • Siht 0,20 (renoveerimisprogrammid): teoreetiliselt 169 mm, ostad 180 mm, U 0,19.
  • Üleminek 200-lt 240 mm-le vähendab soojusvoogu vaid veel 43 W võrra – iga lisasentimeeter annab vähem.
Vill (mm)U (W/(m²·K))Soojusvoog läbi 80 m² (W)
1000,33521
1400,24382
1600,21338
2000,17273
2400,14230

Millele paigaldamisel tähelepanu pöörata

  • Paigalda vill vahedeta ja ära kõnni sellel; kokkusurutud vill kaotab paksust ja koos sellega soojustakistust.
  • Kaks kihti nihutatud vuukidega vähendavad soojusvoogu plaatide või rullide vaheliste vuukide kaudu.
  • Kui pööningul hakatakse käima, kavanda käiguteed või jäigad plaadid soojustuse tootja juhiste järgi.
  • Soojusta ja tihenda pööninguluuk – muidu pääseb selle kaudu välja soe ja niiske õhk.
  • Korstnate ja valgustite ümber järgi korstna- ja valgustitootjate juhiseid.

Levinud vead

  • Paksus „harjumusest“: 100 mm villa annab U 0,33 ega vasta 0,25-le.
  • Sisestatakse teise toote λ ostetava villa toimivusdeklaratsiooni väärtuse asemel.
  • Pind võetakse maja projektsioonist, mitte ainult köetavate ruumide kohalt.
  • Väiksemat soojusvoogu läbi vahelae peetakse võrdseks säästuks arvel – kogukaod sõltuvad ka seintest, akendest ja ventilatsioonist.

Allikad ja eeldused

λD 0,036 on kalkulaatori andmebaasist pärit mineraalvilla tüüpiline deklareeritud väärtus; asenda see oma toote väärtusega. See tekst on informatiivne ega asenda projekti.

Korduma kippuvad küsimused

Mitu sentimeetrit villa vajab pööningu vahelagi sisemaal?

16 cm betoonvahelae ja villa λD 0,036 puhul teoreetiliselt 133 mm; ostad 140 mm, mis viib U 0,24 W/(m²·K)-ni, alla lubatud 0,25.

Kas rannikul piisab 12 cm villast?

Jah, sama vahelagi vajab teoreetiliselt 109 mm ja 120 mm annab U 0,28, alla lubatud 0,30.

Kas tasub paigaldada rohkem villa kui nõutud?

Renoveerimisprogrammide U 0,20 vajab 180 mm. Edasi kasu väheneb: läbi 80 m² vahelae on erinevus 200 ja 240 mm vahel vaid 43 W.

Kas villa tüüp muudab vajalikku paksust?

Jah, paksus kasvab koos λ-ga. Sisesta λD oma villa toimivusdeklaratsioonist ja kalkulaator arvutab vajaliku paksuse ümber.

Arvuta enda oma: U-arv ja soojustus

Veel nõuandeid

Nõuanded