Tasandussegu m² kohta: arvutus pinna ja kihi paksuse järgi
Lühike vastus: vajalik kg = pind (m²) × kihi keskmine paksus (mm) × kulu (kg/m² mm kohta), üles ümardatud täiskottideni. Kalkulaator kasutab 1,7 kg/m² mm kohta; isetasanduvad segud vajavad tavaliselt 1,5–1,7 kg/m² mm kohta, seega konkreetse toote puhul kehtivad selle pakendi või andmelehe andmed. 20 m² ja 5 mm korral annab kalkulaator 170 kg ehk 7 kotti à 25 kg.
Isetasanduva segu kulu on 1,7 kg/m² 1 mm kihi paksuse kohta (kalkulaatori eeldus); 5 mm juures on see 8,5 kg/m². Arvuta, kui palju isetasanduvat segu on vaja
| Paksus (mm) | kg/m² | kg 10 m² kohta | 25 kg kotid |
|---|---|---|---|
| 1 | 1,7 | 17 | 1 |
| 2 | 3,4 | 34 | 2 |
| 3 | 5,1 | 51 | 3 |
| 4 | 6,8 | 68 | 3 |
| 5 | 8,5 | 85 | 4 |
| 6 | 10,2 | 102 | 5 |
| 7 | 11,9 | 119 | 5 |
| 8 | 13,6 | 136 | 6 |
| 9 | 15,3 | 153 | 7 |
| 10 | 17 | 170 | 7 |
Millimeetrite ja meetrite teisendamine
Paksus sisestatakse millimeetrites ja pind m²-des. 1 mm on 0,001 m, seega 1 m² 1 mm kihti on 0,001 m³ ehk 1 liiter. Seetõttu võrdub kulu kg/m² mm kohta arvuliselt kuiva pulbri kilogrammidega valatud kihi liitri kohta. 20 m² põrand 5 mm kihiga mahutab 100 liitrit (0,1 m³).
Korruta sentimeetrites mõõdetud paksus 10-ga: 0,8 cm on 8 mm. Kalkulaator pakub täismillimeetreid 1 kuni 30.
Kulu m² ja mm kohta: toode või eeldus
Kalkulaatori 1,7 kg/m² mm kohta on eeldus, mitte konkreetse toote näitaja. Tootjad annavad oma kulu, kihi paksusvahemiku ja koti suuruse.
| Allikas | Kulu | Kihi paksus | Kott |
|---|---|---|---|
| Kalkulaator (eeldus) | 1,7 kg/m² mm kohta | 1–30 mm (valik kalkulaatoris) | 25 kg |
| Tüüpiline segu A | umbes 1,5 kg/m² mm kohta | kuni 20 mm ühe kihina | 25 kg |
| Tüüpiline segu B | 1,6 kg/m² mm kohta | 1–10 mm | 23 kg |
Näide pakenditega
Illustratiivne arvutus 5 × 4 m põrandale (20 m²) ja 5 mm keskmisele paksusele:
- Kalkulaator: 20 × 5 × 1,7 = 170 kg; 170 ÷ 25 = 6,8, seega 7 kotti à 25 kg (175 kg).
- Tüüpiline segu A (1,5 kg/m² mm kohta): 20 × 5 × 1,5 = 150 kg, täpselt 6 kotti à 25 kg – ilma igasuguse varuta.
- Tüüpiline segu B (1,6 kg/m² mm kohta, 23 kg kotid): 20 × 5 × 1,6 = 160 kg; 160 ÷ 23 = 6,96, seega 7 kotti (161 kg).
Ühtlane paksus ja ebatasane aluspind
Ühtlasel kihil on kogu põrandal sama paksus, nt kui kogu põrandat tõstetakse 5 mm. Ebatasasel aluspinnal muutub paksus punktiti: kõrgendiku kohal õhuke, lohus paks. Kogus sõltub siis keskmisest paksusest, tootja aga määrab minimaalse paksuse kõrgeimas punktis.
Leia keskmine mõõtes: sea sihttasand (laseri või sirgjoonlaua ja loodiga) ja mõõda sügavus selleni ühtlase võrgu punktides, nt iga 1–1,5 m järel. Mida tihedam võrk, seda lähemal on keskmine tegelikule mahule.
Miks sügavaim punkt ei ole keskmine paksus
Illustratiivne näide: 5 × 4 m põrandal mõõdeti 3 × 3 võrgus 9 punkti, sügavustega 3, 4, 5, 4, 6, 8, 5, 7 ja 11 mm. Sügavaim punkt on 11 mm, kuid ainult ühes punktis. Keskmine on 53 ÷ 9 = 5,9 mm ja kalkulaatorisse sisestatakse 6 mm.
Sügavaima punkti sisestamine peaaegu kahekordistab koguse. Võrgu keskmine kehtib, kui punktid katavad ligikaudu võrdseid põranda osi; kui sügav on ainult üks ala, mõõda see eraldi ja arvuta eraldi alana oma paksusega.
| Kasutatud paksus | Segu | 25 kg kotid |
|---|---|---|
| 6 mm (keskmine, üles ümardatud) | 204 kg | 9 |
| 11 mm (sügavaim punkt) | 374 kg | 15 |
Levinud vead
- Sügavaim mõõdetud punkt sisestatakse kogu põranda paksusena.
- Sisestatakse õhem koht – siis jääb segu lohkudes puudu.
- 1,7 kg/m² mm kohta kasutatakse tootele, mille andmeleht annab teise väärtuse.
- Teisendatakse 25 kg kottideks tootele, mida müüakse 23 või 20 kg kottides.
- Paksus väljaspool tootja lubatud ühe kihi vahemikku.
- Valatakse ilma krundi ja servaribata, kuigi tootja neid nõuab.
Allikad
Need on tüüpilised väärtused – kehtivad sinu ostetava toote pakendi või tehnilise andmelehe andmed.
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju tasandussegu on vaja m² kohta?
Kalkulaator kasutab 1,7 kg/m² 1 mm paksuse kohta: 3 mm = 5,1 kg/m², 5 mm = 8,5 kg/m², 10 mm = 17 kg/m².
Mitu liitrit kihti on 1 m²-l 1 mm juures?
Üks liiter (0,001 m³). 20 m² põrand 5 mm kihiga mahutab 100 liitrit.
Millise paksuse sisestada, kui põrand on ebatasane?
Keskmise paksuse võrgupunktide mõõtmistest, ümardatuna üles täis-mm-ni – mitte sügavaima punkti.
Miks annab kalkulaator rohkem segu kui andmeleht?
See kasutab eeldust 1,7 kg/m² mm kohta, samas kui meie kontrollitud tooted annavad 1,5 kuni 1,6. 20 m² ja 5 mm puhul on see 170, mitte 150 või 160 kg.
Milline on kihi suurim paksus?
See sõltub tootest: õhukesed segud sageli 1–10 mm, teised kuni 30–50 mm ühe valuga. Paksemad kihid vajavad põrandasegu; kalkulaator ainult korrutab sinu sisestatud paksuse.
Kas kõigepealt on vaja krunti?
Peaaegu alati: krunt vähendab aluspinna imavust ning hoiab ära õhumullid ja halva nakke. See on eraldi toode, mis ei sisaldu väärtuses 1,7 kg/m² mm kohta.
Tööriistad selle töö jaoks
Kõik kategooria juhendid ja nõuanded: Tasandus ja põrandad
Veel juhendeid
- Kuidas arvutada treppi: astmete arv, tõusu kõrgus ja astme sügavus
- Värvikulu m² kohta: kui palju värvi seintele ja lakke
- Kuidas arvutada fassaadi pinda, ETICS-materjale ja koguseid
- Kui palju pahtlit m² kohta: pahteldamise kulu seintele ja lagedele
- Plaatide paigutuse planeerimine: kust alustada plaatimist, et seina äärde ei jääks kitsaid lõikeid
- Põranda ettevalmistus ja plaatimine: milline tööriist millal
- Mitu aiaposti on vaja? Postid, vahed, võrk, paneelid ja betoon
- Kliimaseadme võimsus m² ja m³ kohta: kuidas arvutada kW ja BTU/h
- Kui palju plaate on vaja: tükid, jäätmevaru, liim ja vuugitäide
- Betooni koguse juhend: kuupmeetrid, varu, tsement, täitematerjal ja vesi
- Kipsplaadi materjalid: plaadid, profiilid ja kruvid m² kohta
- m² m³-ks: kuidas arvutada betooni-, tasandus- või täitekihi mahtu
- Paberiformaadid ehitusjooniste jaoks: A0–A4 lehed ja joonise mõõtkava
- Masinate ja tööriistade võimsus: kW, hj ja PS praktikas