Kuidas arvutada treppi: astmete arv, tõusu kõrgus ja astme sügavus
Mitu astet trepp vajab ning kui kõrge ja sügav peaks iga aste olema? Alusta korruste vahelisest kõrgusest, rakenda reeglit 2h + b = 63 cm ja kontrolli tulemust kalkulaatoris.
1. samm: mõõda kogukõrgus
Mõõda alumise valmis põranda pinnast ülemise valmis põranda pinnani (H). Arvesta veel paigaldamata põrandasegu, plaate või parketti, sest need muudavad esimest ja viimast tõusu. Näide: H = 270 cm.
2. samm: tõusude arv ja tõusu kõrgus
Jaga H ideaalse umbes 17,5 cm tõusu kõrgusega ja ümarda täisarvuks N. Siis h = H ÷ N. H = 270 cm korral: 270 ÷ 17,5 = 15,4, seega N = 15 ja h = 270 ÷ 15 = 18,0 cm.
Mugavad tõusud on 15–19 cm kõrged ja kõik ühe marsi tõusud peavad olema võrdsed.
3. samm: astme sügavus reegliga 2h + b
Blondeli reegel: 2h + b = 63 cm (mugav vahemik 60–66 cm). h = 18 cm korral: b = 63 − 2 × 18 = 27 cm. Astmed on tavaliselt 24–32 cm sügavad.
Sirges marsis on N − 1 astet, sest ülemine korrus on viimane aste: 14 astet × 27 cm = 378 cm horisontaalset pikkust.
Arvutusnäide: kõrgus 180 cm
N = 180 ÷ 17,5 = 10,3, seega 10 tõusu ja h = 18,0 cm. Siis b = 27 cm, 9 astet, horisontaalne pikkus 9 × 27 = 243 cm, kalle 33,7°. 180 cm tõus vajab umbes 2,4 m pikkust treppi.
Tõusu kõrgus ja sobiv astme sügavus
Astme sügavus b = 63 − 2h. Üle 19 cm on trepp järsk ja üle 20 cm väljaspool tavalisi soovitusi.
| Tõus h (cm) | Aste b (cm) | Kalle (°) |
|---|---|---|
| 15 | 33 | 24,4 |
| 16 | 31 | 27,3 |
| 17 | 29 | 30,4 |
| 18 | 27 | 33,7 |
| 19 | 25 | 37,2 |
| 20 | 23 | 41,0 |
Keerd-, T-kujulised ja vahelduvate astmetega trepid
Keerdtrepid: astme sügavust mõõdetakse käiguliinil, umbes 4/10 kasulikust laiusest välisservast (DIN 18065, DGUV 208-005); kasulik laius algab sealt, kus aste on vähemalt 10 cm sügav. H = 280 cm, läbimõõdu 160 cm ja 360° korral: 15 tõusu à 18,7 cm, 24,1 cm aste, 56,1 cm kasulik laius ja 256,8 cm vaba kõrgus esimese astme kohal (vaja vähemalt 200 cm).
T-kujulised (hargnevad) trepid: põhimarss viib mademele, kust lähevad vasakule ja paremale kaks võrdset külgmarssi. H = 280 cm ja L = 568 cm korral 120 cm mademega: 16 tõusu, põhimarss 8 ja külgmarsid à 8 astet – kokku 24 astet, plaan 548 × 344 cm.
Vahelduvate astmetega trepil on poole laiusega astmed vaheldumisi vasaku ja parema jala jaoks, seega 2h + b ei kehti. H = 260 cm korral: 12 tõusu à 21,7 cm, astme sügavus 12,5 cm, kalle 60,1°, pikkus 150 cm. Need on lubatud ainult piiratud kasutuseks (pööning), käsipuudega mõlemal pool.
Levinud vead
- Unustatakse põrandakatted: need muudavad esimest ja viimast tõusu.
- Ebavõrdsed tõusud: üle umbes 5 mm erinevused panevad komistama.
- Astmeid loetakse tõusudena: sirges marsis on üks aste vähem kui tõuse.
- Eiratakse vaba kõrgust: jäta astmete kohale vähemalt 200 cm.
- Astme sügavus kopeeritakse 2h + b kontrollimata.
Korduma kippuvad küsimused
Milline on parim tõusu kõrgus?
Tavaliselt 16–18 cm. Kalkulaator soovitab 15–19 cm ja 24–32 cm astet, 2h + b umbes 63 cm.
Kas reeglid on igal pool samad?
Ei. Ehitusnõuded erinevad riigiti ja hoone tüübi järgi, seega kontrolli kohalikke reegleid. Kalkulaatori vahemikud on suunised.
Kuidas mõõta korruste vahelist kõrgust?
Alumise valmis põranda pinnast ülemise valmis põranda pinnani, arvestades tulevast põrandasegu ja katteid. Tõusude arv on see kõrgus jagatud siht-tõusu kõrgusega ja ümardatud.
Kui palju vaba kõrgust trepp vajab?
Tavaliselt vähemalt 2,0–2,1 m, mõõdetuna vertikaalselt astmete joone kohal; täpse miinimumi määravad riiklikud eeskirjad.
Kui lai peaks trepp olema?
Elamutes tavaliselt vähemalt 80–90 cm vaba laiust, peatreppidel ja avalikes hoonetes rohkem; kontrolli kohalikke ehituseeskirju.
Kui pikk on sirge trepp?
Astmete arv × astme sügavus: 16 tõusul à 17,5 cm (2,8 m) on 15 astet, mis 27 cm juures vajavad 4,05 m pikkust.
Ava kalkulaator: Trepikalkulaator
Kõik kategooria juhendid ja nõuanded: Trepid
Veel juhendeid
- Tasandussegu m² kohta: arvutus pinna ja kihi paksuse järgi
- Värvikulu m² kohta: kui palju värvi seintele ja lakke
- Kuidas arvutada fassaadi pinda, ETICS-materjale ja koguseid
- Kui palju pahtlit m² kohta: pahteldamise kulu seintele ja lagedele
- Plaatide paigutuse planeerimine: kust alustada plaatimist, et seina äärde ei jääks kitsaid lõikeid
- Põranda ettevalmistus ja plaatimine: milline tööriist millal
- Mitu aiaposti on vaja? Postid, vahed, võrk, paneelid ja betoon
- Kliimaseadme võimsus m² ja m³ kohta: kuidas arvutada kW ja BTU/h
- Kui palju plaate on vaja: tükid, jäätmevaru, liim ja vuugitäide
- Betooni koguse juhend: kuupmeetrid, varu, tsement, täitematerjal ja vesi
- Kipsplaadi materjalid: plaadid, profiilid ja kruvid m² kohta
- m² m³-ks: kuidas arvutada betooni-, tasandus- või täitekihi mahtu
- Paberiformaadid ehitusjooniste jaoks: A0–A4 lehed ja joonise mõõtkava
- Masinate ja tööriistade võimsus: kW, hj ja PS praktikas